MIS ON TULI

TULI

Turundajate Liit ehk TULI on organisatsioon, mis toob kokku nii agentuurid kui ka tellijad/teenusepakkujad, et ühiselt olla valdkonna edendaja, arendaja ja parendaja. TULI sütitab ja nõustab. Ühendab ja inspireerib. Mõõdab ja tunnustab. Turundajate Liit on Eesti turundusmaastiku hääletoru ja alustala.

Turundajate Liidu liikmete hulka kuuluvad valdkonna professionaalid, kes on eestvedajad ja suunanäitajad ning kel on võimalus ühises infoväljas olles parandada nii oma ettevõtte tulemuslikkust, omandada uusi kontakte ja oskusi kui ka aidata valdkonna kui terviku parendamisele kaasa.

Ühistegevuse viljadest

Lisaks igapäevasele tegusale tööle kutsuti möödunud aastal TULI juhatuse ja tegevjuhi eestvedamisel kokku temaatilised töögrupid pungil valdkonna professionaale ka nende hulgast, kes liikmestaatust sel hetkel ei omanud. Töögrupid võtsid käsile muu hulgas turustandardite loomise, hankeprotsesside viimistlemise, valdkonnapõhise terminoloogia, praktikakohtade arendusteemad ja ka suhtluse koolide ja avaliku sektoriga. Mahukas ja innukas töö töögruppides jätkub. Ülevaateid protsessist esitletakse regulaarselt toimuval networking üritusel ALIBI.

01

Ühendaja

Erialase sotsiaalse sfääri looja ja hoidja. Korraldame teemahommikuid, eesmärgiga saada lähemalt tuttavaks, vahetada infot ning käsitleda mõnd aktuaalseid teemasid.
Neljapäevased juhatuse koosolekud on avatud ja kõigil on võimalus organisatsiooni arengule kaasa rääkida. Kutsume ellu riigi ja valdkonna tuleviku jaoks olulisi rakenduslikke töörühmasid.

02

Edendaja

TULI korraldab kaks tasulist rahvusvahelisel tasemel koolituspäeva aastas, mis omaks sidusust nii kliendi kui agentuuri vaatevinklist. Tegeleme liikmetele vajalike teenuste ja nendega seotud soodustuste ühishangetega. Teeme koostööd teiste organisatsioonidega, nagu näiteks Disainikeskus, Teenusmajanduse Koda vms.

03

Mõõtja ja tunnustaja

Motivatsiooni ja inspiratsiooni allikas. TULI on Kuldmuna ja TULImust konkursside ning Making Sense konverentsi korraldaja. Samuti vastutame agentuuride maineuuringu korraldamise eest kord aastas ja valime aasta turundustegelase. Loome brändide võrdleva uuringusüsteemi ja juurutame seda koostöös liikmete ning väliste partneritega.

04

Esindaja

Valdkondliku autoriteedi looja ja hoidja. Koordineerime liikmete omavahelist koostööd kvaliteetse sisu saamiseks ning iseseisva toimetuse loomiseks. Pakume tasulist nõustamisteenust riigihangete edukamaks läbiviimiseks, eesmärgiga saada konkursiülesanded loogilisemaks ning hindamissüsteem õiglasemaks. Osaleme aktiivselt sektorit puudutavas seadusloomes ja teeme koostööd turundusvaldkonda puudutavate ministeeriumite, riigikogu komisjonide ja parteide fraktsioonidega.

Tule liikmeks

TULI inimesed

Kadi Aguraijuja

Tegevjuht

Siim Kera

Kommunikatsioonijuht

Kärt Tomp

Kommunikatsiooni projektijuht

Kerttu Talvik

Juhatuse liige

Katriin Hunt

Juhatuse liige

Joel Volkov

Juhatuse liige
Ivo Kallasmaa

Ivo Kallasmaa

Juhatuse liige

Anneli Lepp

Juhatuse liige

Olga Peresild

Juhatuse liige

Urmas Lilleorg

Juhatuse Liige

TULI liikmed

Turundajate Liit (TULI) ühendab turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. Liitu kuulub praegu 123 ettevõtet.

Sirvi TULI liikmete listi

TULI struktuur

 

Ethos ja kasu liikmele

Turundajate Liit ehk TULI on organisatsioon, mis toob kokku nii agentuurid kui ka brändid, et ühiselt olla valdkonna edendaja, arendaja ja parendaja. TULI sütitab ja nõustab. Ühendab ja inspireerib. Mõõdab ja tunnustab. Turundajate Liit on Eesti turundusmaastiku hääletoru ja alustala.

Turundajate Liidu liikmete hulka kuuluvad valdkonna professionaalid, kes on eestvedajad ja suunanäitajad ning kel on võimalus ühises infoväljas olles parandada nii oma ettevõtte tulemuslikkust, omandada uusi kontakte ja oskusi kui ka aidata valdkonna kui terviku parendamisele kaasa.

Kasu liikmele:

  • olla eksklusiivses infoväljas saades esimesena teada valdkonna uudistest;
  • laiendada suhtlusvõrgustikku;
  • osaleda eksportprogrammis valitud sihtriikides;
  • priilt osalemine regulaarselt toimuvatel seminaridel;
  • priilt osalemine regulaarselt toimuvatel networking üritustel;
  • 30% hinnasoodustus koolitustelt;
  • 20% Kuldmuna ja TULImust konkursi osalustasudelt ja Kuldmuna peo piletitelt;
  • 20% soodustus Making Sense konverentsi piletihinnast
  • liikmetevahelised sooduspakkumised;
  • turundusagentuuride maine – ja klientide rahulolu uuringus osalemine.
  • enda või oma ettevõtte maine kujundamine läbi loodava sisu liidu kanalite vahendusel;
  • professionaalne nõustamis – ja nõuandeteenus;
  • panustamine turunduse käekäiku riiklikul tasandil;
  • ligipääs valdkonnapõhisele eksklusiivsele teabele ja „tööriistakastile“.

Ühistegevuse viljadest

Lisaks igapäevasele tegusale tööle on loodud TULI juhatuse ja tegevjuhi eestvedamisel temaatilised töögrupid: turustandardid, väljundid ning järelkasv. Kui on huvi töögrupiga liituda, siis kirjuta TULI tegevjuhile: .

Töögrupid võtavad käsile muu hulgas turustandardite loomise, hankeprotsesside viimistlemise, valdkonnapõhise terminoloogia, praktikakohtade arendusteemad ja ka suhtluse koolide ning avaliku sektoriga. Mahukas ja innukas töö töögruppides jätkub. Ülevaateid protsessist esitletakse regulaarselt toimuval networking üritusel ALIBI.

Ajalugu

TULI süttis 2013. aastal asutatud Eesti Turundus – ja Kommunikatsiooniagentuuride Liidust (ETKAL) eesmärgiga tuua ühise katuse alla kokku valdkonna professionaalid, liites Eestis esmakordselt ühte organisatsiooni nii agentuurid kui ka brändid. Ühenduse eelkäijateks võib lugeda 1998. aastal asutatud Eesti Reklaamiagentuuride Liitu (ERAL) ja 2005. aastal asutatud Üritusturundusagentuuride Liitu. Eesti suurima ja mõjukaima turundus – ja reklaamiauhindade konkursi Kuldmuna on sel muutusterohkel ajajoonel algatanud ERAL, jätkanud korraldamisega ETKAL ning nüüdsest on Turundajate Liit loovusfestivali eestvedaja.

Põhikiri

I ÜLDSÄTTED

1.1  Ühingu nimi on Turundajate Liit MTÜ.

1.2  Ühingu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3  Ühing on turunduse- ja kommunikatsiooniteenuseid pakkuvate äriühingute (reklaami-, meedia-, disaini-, digitaal-, suhtekorralduse-, üritusturundusfirmade) ja oma kaupu ja teenuseid turundavate äriühingute või nende liitude ühendus.

1.4  Ühing on vabatahtlik, poliitiliselt ja majanduslikult sõltumatu, kasumit mittetaotlev ühendus.

1.5 Ühingu tegevuse põhimõteteks on liikmelisuse vabatahtlikkus ja mitteüleantavus, liikme ainult põhikirjast tulenevad kohustused ühingu ees, liikme õigus oma avalduse alusel ühingust välja astuda, ühingu kasumi mittejaotatavus liikmete vahel.

1.6  Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis oma tegevuses juhindub Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest, s.h. mittetulundusühingute seadusest, teistest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja juhtorganite otsustest. 

II TEGEVUSE EESMÄRK, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

2.1.  Ühingu tegevuse eesmärk on ühingu liikmete ühishuvide esindamine, turundus- ja reklaamialase kutse-eetika regulatsioon, osalemine õigusaktide ja regulatsioonide väljatöötamises, muutmises ja järelvalves ning õiglaste omavaheliste koostöömudelite väljatöötamises, samuti turunduskommunikatsiooni valdkonna tegevuse populariseerimine, erialase hariduse ja võrgustiku arendamine nii Eestis kui laiemalt.

2.2.  Põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ühing:

2.2.1.  esindab ühingusse kuuluvate liikmete ühishuvisid;

2.2.2.  hangib turunduskommunikatsiooni valdkonna informatsiooni nii kodu- kui välismaalt ning levitab seda ühingu liikmete ühishuvidest lähtudes;

2.2.3.  osaleb õigusaktide väljatöötamise- ja täiustamise protsessis ühingu liikmete ühishuvidest lähtudes;

2.2.4.  koordineerib ühingu liikmete jõupingutusi turunduskommunikatsiooni valdkonna heade tavade reeglistike väljakujundamisel eesmärgiga muuta need kasutatavaks normiks, mida aktsepteerivad kõik turunduskommunikatsiooni valdkonna osapooled;

2.2.5.  koordineerib ühingu liikmete tegevust turunduskommunikatsiooni valdkonna kutse-eetika normistiku teavitamisel;

2.2.6.  selgitab turunduskommunikatsiooni valdkonna aktuaalseid küsimusi avalikkusele;

2.2.7.  tutvustab ühingu liikmete tegevust turunduskommunikatsiooni valdkonna töötaja elukutse populariseerimiseks ning turunduskommunikatsiooni valdkonna töötajate kutsemeisterlikkuse tõstmiseks, korraldab selleks vastavaid koolitusi, konkursse vms tegevusi ning organiseerib ühingu liikmeid arendavaid ettevõtmisi;

2.2.8.  aitab kaasa turunduskommunikatsiooni valdkonna eri- ja kõrghariduse kaasajastamisele;

2.2.9.  korraldab muud tegevust, mis on vajalik ühingu liikmete üldhuvide esindamiseks.

2.3. Ühingul on oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks õigus:

2.3.1.  kasutada ühingu tulu;

2.3.2.  omandada enda nimel vara ning varalisi ja mittevaralisi õigusi, sealhulgas omada aktsiaid ja teisi väärtpabereid;

2.3.3.  ühineda teise mittetulundusühinguga seaduses ettenähtud tingimustel;

2.3.4.  võtta laenu Eesti Vabariigi ja välisriikide füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt;

2.3.5. kirjastada ja välja anda ühingu tegevuseks vajalikke ja tegevust propageerivaid kommunikatsioonimaterjale jms;

2.3.6.  olla hagejaks ja/või kostjaks kohtus.

2.4. Ühingul ei ole õigust:

2.4.1.  jaotada kasumit oma liikmete vahel;

2.4.2.  ennast ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.

III ÜHINGU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS 

3.1. Ühingu liikmeteks võivad olla Eesti Vabariigis registreeritud äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja muud iseseisvad juriidilised isikud, kelle põhitegevuseks või ärikriitiliseks funktsiooniks on turundus ning kes kohustuvad täitma põhikirja nõudeid ja juhtorganite seaduslikke otsuseid. Samadel alustel võivad ühingu liikmeteks olla ka füüsilised isikud. Samadel alustel võivad ühingu liikmeteks olla ka välismaised äriühingud, kellel puudub Eestis filiaal või tütarühing.

3.2.  Ühingu liikmeskond jaguneb põhiliikmeteks ja kaasliikmeteks.

3.2.1.  Ühingu põhiliikmeks võivad olla kõik turunduskommunikatsiooni valdkonna äriühingud (reklaami-, meedia-, disaini-, digitaal-, suhtekorralduse-, üritusturundusfirmad)

3.2.2.  Ühingu kaasliikmeks võivad olla oma kaupu ja teenuseid turundavad äriühingud või nende liitude ühendused.

3.2.3.  Ühingu liikmetel on võrdsed õigused ja kohustused, mis tulenevad otseselt käesolevast põhikirjast.

3.3.  Ühingu liiget esindab ühingus ainult ühingu liikme poolt määratud isik (edaspidi – ametlik esindaja). Ametlik esindaja võib ühingu liikme eest ja nimel teha kõiki ühingu põhikirjast ja seadusest tulenevaid toiminguid järgmiste piirangutega: ametlik esindaja saab ühingu liikme ühingust väljaastumise avalduse esitada ainult juhul, kui ta on vastava avalduse esitamise hetkel ühingu liikme juhatuse liige või ühingu liikme juhatuse liikme poolt volitatud. Kui ühingu liige otsustab oma ametlikku esindajat vahetada, siis teavitab ta esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 7 (seitsme) päeva jooksul, ühingu juhatust kirjalikult senise liikme volituste lõppemisest ning uue ametliku esindaja määramisest. Kuni eelnimetatud teate esitamiseni ühingu juhatusele loetakse eelmise ametliku esindaja volitused kehtivaks.

3.4.  Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus häälteenamusega liikmeks astuda soovija kirjaliku avalduse alusel, mis vaadatakse läbi 1 (ühe) kuu jooksul alates selle saabumise päevast.

Liikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse juhatuse poolt vastava otsuse tegemise päeva, kui liikmeks astuja ei ole oma avalduses märkinud teistsugust tähtaega. Päevast, mil liikmeks astuja loetakse ühingu liikmeks, tekivad tal liikme õigused ja kohustused. Keeldumisotsus peab olema motiveeritud ning saadetud 14 (neljateistkümne) päeva jooksul taotluse esitanud isikule.

3.5.  Ühingu liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui:

3.5.1.  liikmeks astuja ei vasta seaduses või põhikirjas toodud tingimustele;

3.5.2.  liikmeks astuda soovija on varem samast ühingust välja arvatud seaduse või põhikirjasätete eiramise või ühingu olulisel määral kahjustamise pärast;

3.5.3.  liikmeks astumine on vastuolus mittetulundusühingute seaduse või ühingu põhikirjaga;

3.5.4.  liikmeks astuda soovija või liikmeks astuda soovija omanikud või juhtorganite liikmed on äritegevuses käitunud häid äritavasid rikkudes, kahjustanud ausat konkurentsi, osutanud kõlvatut konkurentsi või käitunud mõnel muul moel ebaeetiliselt või ebaausalt.

3.6.  Ühingu liige tasub liikmemaksu kord kuus või soovi korral terve kalendriaasta eest korraga.

3.7.  Ühingu liige tasub eeltoodud maksud ühingu poolt esitatud arvete alusel neis toodud tähtajal ja tingimustel ühingu pangaarvele. Arve mitteõigeaegsel tasumisel on ühingu liige kohustatud tasuma viivist seadusega sätestatud ulatuses tasumisele kuuluvast summast iga maksetähtaega ületava päeva eest juhatuse poolt väljastatud arve kohaselt.

3.8.  Ühingust väljaastumisel või väljaarvamisel liikmemaksu ei tagastata.

3.9.  Ühingu liige arvatakse ühingust välja juhatuse otsusega, kui:

3.9.1. liige on mistahes maksude või muude üldkoosoleku poolt määratud maksete või viivise tasumisega viivitanud üle 1 (ühe) kuu ja ei ole seejärel oma maksekohustust täitnud ka juhatuse poolt määratud täiendavaks tähtajaks või kui tasumisega on viivitatud 2 (kaks) korda; kui liikmel esineb muid täitmata rahalisi kohustusi ühingu ees ja ta ei ole neid täitnud juhatuse poolt määratud täiendavaks tähtajaks;

3.9.2.  liige ei täida seaduse või põhikirja sätteid, juhatuse või üldkoosoleku seaduslikke otsuseid;

3.9.3.  liige on kahjustanud ühingut olulisel määral;

3.9.4.  liikme kohta on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;

3.9.5.  liige on andnud juhatusele kirjaliku avalduse liidust väljaastumise kohta;

3.9.6.  liikme liikmelisus ühingus on lõppenud põhikirjas või seaduses sätestatud juhtudel.

3.10. Väljaarvatud liikmele teatab juhatus vastava otsuse tegemisest ja selle põhjusest kirjalikult viivitamatult, kuid mitte hiljemalt kui 14 (neljateistkümne) päeva jooksul alates otsuse vastuvõtmise päevast. Väljaarvatud liikmele jääb õigus pöörduda ühingu üldkoosoleku poole taotlusega väljaarvamise otsus ümber vaadata. Ühingu üldkoosoleku vastav otsus on lõplik.

3.11.Kui ühingu liige soovib ise ühingust välja astuda, esitab ta sellekohase kirjaliku avalduse juhatusele. Liikme väljaastumine väljaastumisavalduse alusel jõustub juhatusele avalduse üleandmise päevale järgnevast päevast. Liikme väljaastumisest teavitab ühingu juhatus teisi ühingu liikmeid hiljemalt 14 (neljateistkümne) päeva jooksul.

3.12. Liikmelisust ja liikme õiguste teostamist ei saa üle anda. Liikme kui juriidilise isiku lõppemise korral, sealhulgas lõppemise korral seoses ühinemisega teise juriidilise isikuga või seoses juriidilise isiku jaotumisega, tema liikmelisus ühingus lõpeb.

3.13. Liikmelisus säilib liikme kui juriidilise isiku ümberkujundamisel teist liiki äriühinguks seaduses sätestatud viisil. Liikmest kui juriidilisest isikust teise juriidilise isiku eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus.

3.14. Ühingu liikmel on õigus:

3.14.1.  osaleda ühingu tegevuses ja võtta osa kõigist korraldatavatest üritustest vastavalt korraldaja kehtestatud tingimustele;

3.14.2.  osa võtta ühingu üldkoosolekutest ja seal arutatavate küsimuste otsustamisest;

3.14.3.  olla valitud oma ametliku esindaja kaudu ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse;

3.14.4.  kasutada ühingu põhikirjast tulenevaid muid õigusi.

3.15. Ühingu liige on kohustatud:

3.15.1.  täitma ühingu põhikirja ning juhtorganite otsuseid;

3.15.2.  tasuma tähtaegselt liikmemaksu ja täitma varalisi kohustusi ühise tegevuse kulutusteks.

3.16. Ühingu ja tema liikmete vahelised vaidlused, s.h. varalised vaidlused, lahendatakse ühingu juhtorganites, kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus.

IV ÜHINGU VARA JA VAHENDID

4.1. Ühingu vara tekib:

4.1.1.  Liikmemaksudest ning muudest üldkoosoleku poolt kehtestatud maksetest;

4.1.2.  kinkidest ja sihtotstarbelistest või määratlemata sihtotstarbega varalistest annetustest ja eraldistest jmt;

4.1.3.  tulust, mida võidakse saada ühingu vara kasutamisest, väljaannete kirjastamisest ja levitamisest, ürituste korraldamisest või muudest põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks korraldatud tasulistest ettevõtmistest;

4.1.4.  muudest laekumistest, mis on vajalikud ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

4.2.  Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.

4.3.  Ühingust välja astunud või välja arvatud ühingu liikmel ei ole õigust ühingu varale, ühingul ei ole õigust ühingu liikme varale.

4.4.  Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohutuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust ühingu varaliste kohustuste eest.

4.5.  Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

4.6.  Ühingu vara kindlustamise otsustab juhatus, kui Eesti Vabariigi seadusandlusest ei tulene teisiti.

4.7.  Ühingu vara ja vahendeid kasutatakse ühe juhatuse liikme poolt allkirjastatud arveldusdokumentide alusel.

V ARUANDLUS JA TEGEVUSE KONTROLLIMINE

5.1 Ühing kohustub korraldama raamatupidamist raamatupidamisseaduse kohaselt.

5.2 Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus 5 (viie) kuu jooksul raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras ning esitab selle liikmete üldkoosolekule.

5.3 Ühingu tegevust kontrollib vastavalt üldkoosoleku otsusele revident või audiitor.

VI TÖÖKORRADUS JA JUHTIMINE
ÜLDKOOSOLEK

6.1.  Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, kus võib osaleda ja hääletada iga ühingu liige. Üldkoosolekul on otsuste vastuvõtmisel igal ühingu põhiliikmel ja kaasliikmel üks hääl.

6.2.  Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku:

6.2.1.  seaduse või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras;

6.2.2.  kui seda nõuavad ühingu huvid;

6.2.3.  kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest; Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad seda teha taotlejad samas korras juhatusega.

6.3.  Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada kirjalikult vähemalt 7 (seitse) päeva enne koosoleku toimumist. Kutses näidatakse koosoleku toimumise aeg, koht ning päevakord.

6.4.  Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa või on esindatud vähemalt 40% ühingu liikmetest.

6.5.  Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul. Teistkordne koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 10% liikmete koguarvust.

6.6.  Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole üldkoosolekul osalenud häältest. Otsused põhikirja muutmise ja uue põhikirja kinnitamise, ühingu ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise kohta on vastu võetud, kui otsuse poolt antakse vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud häältest. Otsused ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vastu võetud, kui otsuse poolt antakse vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalenud häältest.

6.7.  Juhatuse liikmete valimisel võib iga ühingu liige esitada üldkoosolekule hääletamiseks omapoolse kandidaadi juhatuse liikme ametikohale. Juhatuse liikme valimisel osutub valituks enim hääli saanud kandidaat või enim hääli saanud kandidaadid, kui valitakse mitu juhatuse liiget.

6.8.  Üldkoosoleku käik, hääletamise tulemused ja vastuvõetud otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

6.9.  Üldkoosoleku otsus on vastu võetud koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed. Selleks saadab juhatus kirjaliku otsuse eelnõu kõigile liikmetele, määrates ära tähtaja, mille jooksul liige peab esitama oma kirjaliku seisukoha. Kui liige ei teata tähtajaks, kas ta on otsuse poolt või vastu siis loetakse, et ta on otsuse poolt. Kui liige teatab tähtajaks, et ta soovib teha otsuse eelnõus muudatusi, loetakse, et ta on hääletanud otsuse vastu. Juhatus koostab ja vähemalt 1 (üks) juhatuse liige allkirjastab hääletusprotokolli, kus on fikseeritud hääletamise tulemused nimeliselt liikmete kaupa ja vastu võetud või vastu võtmata jäänud otsuse tekst. Otsuse vastuvõtmise korral on otsuse vastuvõtmise kuupäevaks juhatuse poolt liikmetele määratud kirjaliku vastuse saatmise viimane võimalik kuupäev. Hääletusprotokoll tehakse liikmetele teatavaks hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul hääletustähtaja möödumisest. Juhatus säilitab koos hääletusprotokolliga kõigi liikmete kirjalikud seisukohad, mis jäävad hääletusprotokolli lahutamatuks osaks.

6.10.Üldkoosoleku otsused on täitmiseks kohustuslikud kõikidele ühingu liikmetele, ka neile, kes koosolekul ei osalenud.

6.11. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:6.11.1. põhikirja muutmine;

6.11.2.  ühingu eesmärgi muutmine;

6.11.3.  majandusaasta aruande kinnitamine;

6.11.4.  juhatuse liikmete arvu kindlaksmääramine; teiste juhatuse liikmete valimine; juhatuse liikmete volituste tähtaja määramine; juhatuse liikmete kohustuste, tasu ja juhatuse liikme lepingutingimuste määramine;

6.11.5.  juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;

6.11.6.  tegevuse kontrollimiseks revisjoni või audiitorkontrolli määramine;

6.11.7.  ühingu ühinemise, jagunemise ja/või tegevuse lõpetamise otsustamine;

6.11.8.  liikmemaksu ja teiste maksete suuruse, tasumise korra ja tähtaegade määramine;

6.11.9.  muude tähtsamate ühingu tegevust puudutavate küsimuste lahendamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

JUHATUS

6.12. Ühingul on üldkoosolekul valitud juhatuse liikmetest koosnev kuni seitsmeliikmeline juhatus, kes juhib ja esindab ühingut. Piiramata liikmete otsustusõigust juhatuse liikmete valimisel, annavad liikmed endast parima, et ühingu juhatusse oleks valitud kuni 5 põhiliikmete esindajat ja kuni 3 kaasliikmete esindajat.

6.13. Iga juhatuse liige võib esindada ühingut kõigis õigustoimingutes.

6.14. Juhatuse volituste tähtaeg on 2 aastat.

6.15. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt 1 (üks) kord kuus. Juhatuse koosoleku kutsub kokku tegevjuht, tema äraolekul mistahes juhatuse liige. Juhatuse koosolek võidakse kokku kutsuda ka 1/3 ühingu liikmete kirjalikul nõudmisel, kusjuures nõudmises tuleb ära näidata kokkukutsumise põhjus.

6.16. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on 3⁄4 juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 3⁄4 juhatuse liikmetest.

6.17. Juhatuse otsus vormistatakse kirjalikult. Juhatus võib koosolekut kokku kutsumata otsuse vastu võtta, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

6.18. Juhatuse pädevusse kuulub:

6.18.1. raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine, läbiarutamine ja üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine hiljemalt 5 (viie) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates;

6.18.2. ühingu raamatupidamise ja asjaajamise sisseseadmine;

6.18.3. ühingu liikmete arvestuse pidamine;

6.18.4. otsuste vastuvõtmine ühingu tegevust puudutavates küsimustes, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse;

6.18.5. pankrotiavalduse esitamine, kui selgub, et ühingul on vähem vara kui võetud kohustusi.

6.19. Juhatuse liige on kohustatud:

6.19.1. järgima seadust ning täitma põhikirja nõudeid ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;

6.19.2. osalema juhatuse koosolekutel ning vajaduse korral liikmete üldkoosolekutel;

6.19.3. olema ühingule lojaalne ja tegutsema vajaliku hoolsusega;

6.19.4. mitte kahjustama ühingu huve;

6.19.5. täitma muid talle määratud ülesanded, mis tulenevad juhatuse liikme kui ühingu ühe juhi ametikoha iseloomust ja spetsiifikast.

6.20. Juhatuse liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumisega ühingule tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju ühingu võlausaldajatele, vastutab võlausaldajate ees solidaarselt ühinguga. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on 5 (viis) aastat kohustuse rikkumisest. Juhatuse liige ei vastuta kahju hüvitamise eest, kui ta tegutses vastavalt üldkoosoleku või juhatuse õiguspärasele otsusele.

6.21. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal põhjusest sõltumata tagasi kutsuda. Kui juhatuse liikmega on sõlmitud juhatuse liikme leping, siis lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

VII ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, TEGEVUSE LÕPETAMINE

7.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja/või tegevuse lõpetamine otsustatakse üldkoosolekul ning viiakse läbi seadusega või põhikirjaga sätestatud korras.

7.2. Ühingu tegevus lõpetatakse:

7.2.1.  üldkoosoleku otsusega;

7.2.2.  pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;

7.2.3.  liikmete arvu vähenemisel alla 10 (kümne) liikme;

7.2.4.  kohtu otsusega;

7.2.5.  üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid;

7.2.6.  muul seaduses ettenähtud alusel.

7.3. Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Üldkoosolekul valitakse likvideerimiskomisjon, kellel on juhatuse

õigused ja kohustused. Likvideerijad lõpetavad ühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara võrdsetes osades ühingu lõpetamise ajal ühingu liikmeteks olnud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud ühingu likvideerimiseks.

Kinnitatud 11. veebruar 2013 üldkoosoleku otsusega
Muudetud 26. november 2014 üldkoosoleku otsusega

Muudetud 11. oktoober 2018 üldkoosoleku otsusega
Muudetud 21.11. 2019 üldkoosoleku otsusega