Kõik uudised

TULI juht Maarit Mäeveer: Eesti agentuuride suurim probleem on müük

Alates maikuust Turundajate Liitu vedav startupper Maarit Mäeveer väidab, et igaühest meist võib saada hea esineja ja oma ideede müüja. Mõnikord kulub selleks aga pisut pisaraid laval. TULI juhina on Maariti ambitsiooniks viia turundusvaldkond Eestis uuele tasemele ja tuua sektorisse rohkem raha.

Fotol: TULI juht Maarit Mäeveer Creative Unioni kontoris

Tegid hiljuti oma tööelus muudatuse, startupperist sai Turundajate Liidu (TULI) juht. Räägi palun endast. 

Ma olen maalaps, kasvasin kuni 8. eluaastani Ohtu külas talus, meie perel olid lehmad, lambad ja sead. Sealt edasi kolisime Sauele, kus lõpetasin saue Gümnaasiumi, peale mida õnnestus mul TLÜ reklaami ja imagoloogia erialale sisse saada. Tänu sellele tekkiski mul turunduse ja meediaga seotud tulevik.  

Kolmandal kursusel helistas mulle Magnus Lužkov, kes oli TLÜ õppejõult Tiina Hiobilt mu numbri saanud ja ma läksin Magnuse agentuuri projektijuhiks. 

Peale kooli lõppu astusin magistrantuuri ja sõitsin vahetusüliõpilasena Barcelonasse, kus tegelesin audiovisuaalse meedia õpingute kõrvalt ka ühe kultuuri- ja kunstigalerii suhtekorralduse ning üritustega. 

Eestisse naastes liitusin taas Optimistiga, kus mu kliendiks oli EMT, kes mind mõne aja pärast oma turundustiimi tööle kutsus. Kõigepealt turundasin seal fighter-brände nagu Diil, Simpel ja Super, hiljem vahetasin maja sees ametit ja minust sai erakliendi koduteenuste turundusjuht. Sellesse aega langes ka EMT ning Elioni rebränding Teliaks, mis oli vägev töö ja kogemus. 

Eelmise aasta suvel tulin Teliast ära, sest olin loonud oma startupi Votemo, mis muudab see telesaated interaktiivsemaks ja poliitilised saated demokraatlikumaks. Vaataja saab saate käigus kaasa rääkida ja reaalajas veebis hääletada või kommenteerida ning kommentaarid ilmuvad saate ajal ekraanile.  

Ja maikuus tegi TULI juhatus mulle ettepaneku tulla Turundajate Liitu juhtima. Mulle meeldis TULI juhatuse turundusvaldkonna arengut puudutav visioon. Sellist asja ei ole Eestis varem olnud, et agentuurid ja kliendid on ühes organisatsioonis ning tahavad koos muudatusi ellu viia. Võtsin pakkumise vastu. 

Nüüd žongleerid nii TULI kui Votemo tegemistes?  

Jah, ma olen ettevõtjana edasi ka Votemos, kus meid on kokku kuus inimest. Meie investoriks on Levira, kelle klientideks on telekanalid. Minu rolliks on tegeleda partner- ja investorsuhetega ehk olla ärijuht.  

Votemo on seotud meediavaldkonna innovatsiooniga, TULI arendab turundus- ja meediavaldkonda Eestis. Need kaks maailma polegi nii erinevad. 

Mu ambitsioon TULI juhina on viia turundusvaldkond Eestis uuele tasemele, tuua sektorisse rohkem raha. 

Kuidas TULI eesti turundusvaldkonda uuele tasemele viib? 

Selles mängivad suurt rolli hiljuti TULI sisse loodud kolm töörühma.

Esiteks, turustandarditega tegelev grupp soovib aidata ettevõtteid ja riigiasutusi, kes tegelevad hangete ja konkursside korraldamisega. Me tekitame juhendid ja alusdokumendid, et see protsess oleks lihtsam ja läbipaistvam. Lisaks panustab TULI reklaami- ja turundusalaste seaduste korrastamisse.  

Eraldi grupp tegeleb meil järelkasvuga, et tulevased valdkonna eksperdid saaksid kaasaegse ja turu vajadustele vastava hariduse. Tekitame praktikaprogrammi, millest nii tudengitel kui ettevõtetel kasu oleks.  

Kolmandaks arendame aktiivselt oma uudistesaiti, mille eesmärgiks on kasvada paari aastaga Eesti juhtivaks turundus- ja reklaamiuudiste portaaliks. Lisaks korraldame erinevaid üritusi, välisreise ja seminare  

Mida pikemas plaanis saavutada tahad? 

Ma saan rahule jääda siis, kui TULI liikmed suudavad saavutada rahvusvahelist edu. Kui tänu meie tegevustele hakkab sektorisse tulema rohkem raha. Kui rahvusvaheliste ettevõtete peakontoreid hakatakse avama Eestis. Selle eesmärgi saavutamiseks tahan teha aina rohkem koostööd välismaiste erialaliitudega, luua sidemeid ja vahetada infot, et viia kokku meie ettevõtteid nende välismaiste ettevõtetega, kes tahavad meie pakutavaid teenuseid osta – ja vastupidi, kui keegi tahab siinsele turule siseneda. 

Eraldi eesmärgiks on see, et siinsed ettevõtted ei peaks palkama välismaalt rahvusvahelise kogemusega turundusdirektorit, sest eestlastel endil pole kogemusi. Sageli helistatakse mulle küsimusega, kust leida väliskogemusega turundusstrateegi. 

Kuidas seni läinud on? 

Oleme startinud kõigi eelnimetatud töögruppidega, iganädalane töö käib. Lisaks alustasime eksportprogrammiga, järgmisel nädalal sõidame Eesti agentuuride ja klientide grupiga Kopenhaagenisse sealsetele kolleegidele külla ja ettevõtteid külastama. Näiteks teeme visiidi Hjaltelin Stahli, mis on neljal viimasel aastal pälvinud Taani Aasta Agentuuri tiitli. 

Samuti oleme alustanud TULI liikmete omavahelise suhtluse elavdamisega, nimelt toimub nüüd iga paari kuu tagant mõne TULI liikme kontoris meelelahutuslik networking õhtu Alibi, mis algab alati asjalikumas õhkkonnas ehk et töörühmade juhid annavad aru, mis vahepeal saavutatud on. Esimene Alibi leidis aset Optimistis, järgmine tuleb Elamusstuudios. 

Kuna minu roll on leida TULI-le ka uusi liikmeid, siis suur osa ajast kulub mul kohtumiste peale. Seni on läinud väga hästi, iga nädal on meiega liitunud mõni uus ettevõte, viimaste seas näiteks Kuukulgur Film, Agenda PR, Telia ja All Media Eesti. 

Kuna TULI seisab ka Kuldmuna korraldamise taga, siis oleme sellegi tööga alustanud. Esmaspäeval toimus esimene suur koosolek, paika said kuupäev – 20. märts 2020 – ja kontseptsioon „Loovus liidab,“ mis kannab TULI väärtusi. Kindel on see, et Kuldmuna tuleb suurem kui kunagi varem. 

Mis sind TULI töös üllatanud on? 

Olen üllatunud, kui hästi ja aktiivselt see liit töötab. Kogu juhatus – Katre Uibomäe (Omniva), Ivo Kallasmaa (Dalton), Helen Roonet (Imagine\TBWA), Taivi Koitla (Viru Keskus), Magnus Lužkov (Optimist), Patrik Kupenko (MIXD) ja Martin Rauam (Jolos) – ning lisaks töögrupid, kuhu kuulub laiem ekspertide ring, teevad iga kuu kümneid tasuta töötunde, et valdkonda arendada. Kõik on väga positiivselt meelestatud ja tahavad aina rohkem ära teha. Sellist asja pole ma varem kogenud! Selline entusiasm saabki tekkida ainult siis, kui inimestel on soov koos midagi muuta.  

Ma tunnen, et ka uute liikmete puhul pole kedagi vaja eriti palju veenda. Need, kel on sisemine soov meedia ja turundusvaldkonda panustada olemas, astuvadki liitu. Need, kel pole äriarenduse ambitsiooni ega huvi valdkonna vastu, ei tule ja pole vajagi.  

Milliste väljakutsetega TULI-s rinda pistad? 

Eestlasliku tagasihoidlikkusega. Ma pean silmas agentuuride julgust ja oskust ennast müüa. Minu väljakutseks on süstida kõikidesse liikmetesse usku, et kõik on võimalik, sh teenuste müük välisturgudel. Meil on vaja paari väga head edulugu eeskujuks, et nad mind uskuma hakkaks, õnneks on meil mõned liikmed, kel ka eksportmüük juba õnnestub.  

Kuidas sa enda eestlaslikust tagasihoidlikkusest üle oled saanud? 

Tänu startupile. Igaüks meist suudab müüa oma äriidee maha sõpradele, aga kui sõprade asemel pead esinema laval suure publiku ees või tutvustama oma ideed investorile, tabab paljusid meist rambipalavik. 

Mõned aastad tagasi mul polnud veel julgust esineda ega müüa, aga ma tegin läbi paar kiirendit – Elevator Startups ja Storytek. Need on praktilised programmid, kus startupid arendavad oma äriideed ja õpivad seda presenteerima. Nö esinemise- ja müügikool ühes, kus õpid laval teiste ees pitchima ehk end selgelt väljendama ja eitavatest vastustest mitte heidutada laskma. Koolituse käigus saavad osalejad nii žüriilt kui teistelt osalejatelt muuhulgas ka karmi tagasisidet nii oma kõneoskuse kui kehaliikumise kohta.  

Minu jaoks näiteks oli raske see, kui küsiti negatiivse alatooniga küsimusi. Nägin, kuidas inimesed laval koolituse käigus nutma hakkavad... Märkasin, et üllatavalt raske võib karmi tagasiside saamine olla just meeste jaoks. Siiski usun, et kui oled peale koolitust juba 3-4 korda esinenud, siis kaob hirm ja kõik muutub loomulikumaks – soost olenemata. 

Lisaks on mind elus aidanud meie startupis kehtinud reegel – kui lähed välismaale konverentsile, siis reisid üksi ja valid need kohad, kus saad ka ise laval oma ideed esitada. Kui sul ei ole võimalik ennast oma kolleegide sekka ära peita, siis harjud sellega ja hakkad võõraste inimestega suhtlema. 

Praegu ei tunne ma enam mitte mingit ebamugavust uute inimestega vestlust alustades. Väidan, et igaüks suudab pitchimise ära õppida. 

Kas meie agentuuride suurim probleem on müük? 

Agentuuridel on raske, sest neid on palju ja Eesti turul turundusraha vähe. Et üle piiride teenuseid müüa, tuleb süstemaatiliselt müügiga tegeleda. 

Mis on lahendus? 

Tuleb ennast koolitada. Eestis on väga häid koolitajaid. Näiteks viimati käisin Taanis koolitusel, mille viis läbi Gleb Maltsev, kes on koolitanud esinejaid suurte rahvusvaheliste konverentside nagu Slush, Latitude59, TechChill ja LOGIN tarbeks. Taanis koolitas ta 60 startuppi, kes esindasid 60 erinevat riiki. 

Sa ütlesid varem, et meeste jaoks võib negatiivse tagasiside saamine olla üllatavalt raske. Miks see nii on? 

Ühest Slushi uuringust tuli välja, et naised saavad laval mitukümmend protsenti rohkem raskeid küsimusi kui mehed. Ja vähem investeeringuid. Ärijuhtidena äratavad mehed täna veel rohkem usaldust. See on ühiskonna taak, mis on naised vastupidavamaks karastanud. Naised on harjunud rohkem pingutama, et meestega sama saavutada.

Olid Optimistis kunagi projektijuht. Suurem osa projektijuhtidest eesti agentuurides on naised. Olen kuulnud ühe agentuuri (naissoost) juhti väitmas, et ta ei võtakski meest projektijuhiks, kuna naised on selles ametis paremad. Kas oled selle väitega nõus? 

Agentuurides töötades olen puutunud kokku mitmete meessoost projektijuhtidega, aga nad liiga kaua sel positsioonil millegipärast töötada ei taha, liiguvad edasi. Projektijuhi töö nõuab iga 15 minuti tagant ümberlülitumist uuele teemale, pidevalt on laual 20 eri projekti, kõigile see ei sobi.  

Miks naine projektijuhi ametisse paigale jääb? 

Aga ju siis meeldib. Agentuuris on projektijuhina üldiselt lõbus ja väga huvitav töötada, loovtiime juhtida on tore. See töö annab väga hea kogemuse, saad erinevate ärivaldkondadega tuttavaks ja näed lähedalt nende tööprotsesse. 

Kas sa läheks tagasi tööle agentuuri? 

Hetkel ei taha uskuda. Mulle on sisse kirjutatud, et pean kogu aeg arenema. Mulle meeldib, kui töö mind inimesena edasi arendab ja õpin selle käigus midagi, millega varem pole kokku puutunud. Hea meelega teen mitut projekti või tööd korraga. Kui mul oleks ainult startup ja poleks Turundajate Liitu, oleksin kuskil vabatahtlikus projektis abiks. Muidu muutun rahutuks. 

Kuhu sa vabatahtlikuna panustaks? 

Loomade aitamise teema on mulle kõige südamelähedasem. Olen 5. eluaastast saati taimetoitlane. See on seotud mu lapsepõlvega talus, ma ei tahtnud oma loomi ära süüa. Ma ei ütle, et liha on ebatervislik, aga usun, et masstootmises ei ole lihaloomade elu hea ja mina olen otsustanud neid mitte süüa. Ma ei taha sellega lihasööjatele öelda, et „mina olen parem kui teie“, ma ei mõista lihasööjaid hukka. Usun, et inimeste valikud sel isiklikul teemal põhinevad elukogemusel. 

Taavi Madiberk ütles ühes hiljutises intervjuus, et inimkonna suurim väljakutse pole tehisintellekt, vaid loomulik lollus. Mis on turundajate suurim väljakutse – kas kiiresti arenev tehnoloogia või midagi muud?  

Tehnoloogia areng ja andmed mängivad turunduses suurt rolli ning sellest räägitakse ka palju. Turundajad harivad end uute andmepõhiste lahenduste osas igakuiselt.

Minu jaoks on huvitav teema loovuse paigutumine andmete maailma. Kui teame andmete põhjal, et brändid peaksid võtma tugevaid hoiakuid ja tegema väärtuspõhist turundust, siis miks see nii vähestel õnnestub? 

Turundusmaailmas tahaksid ju kõik, et nende bränd kuuluks inimeste südametes 10% armastatuimate brändide hulka. See tuleneb ärilistest eesmärkidest – kui su brändi armastatakse, siis on sul soodsam teha taktikalisi kampaaniaid ning sul on oma tarbijaga suhe. Viimaste aastate analüüsid on näidanud, et suhte loomiseks on vaja, et bränd võtaks mingil sotsiaalselt põletaval teemal seisukoha, astuks millegi eest või vastu välja. Tahame, et brändid oleksid armastatud, aga seda ühiskondlikku rolli võtta on väga raske, sest tihti sünnib idee turundusosakonnas ja juhatus ei ole valmis sellega sisuliselt kaasa tulema, teema jääb vaid turunduse ja kommunikatsiooni kanda. 

Sellest ei piisa, kui turundusjuht mõtleb välja, et toetame geisid, sest me armastame kõiki inimesi ja seega võiks meie bränd seista geide õiguste eest. Ning paneb selle mõtte tiivul reklaamplakatile ühe geipaari. Tegelikult peaks ettevõte sel juhul toetama kogu geikogukonda, võtma meedias sõna ja tegema midagi ühiskonnas ära, mis geide elukvaliteeti päriselt parandaks. Aga kui turundusjuht ei suuda seda ideed maja sees juhtkonnale maha müüa, jääb sõnum toetamisest pinnapealseks.  

Küll see muutus varsti juhtub, ettevõtetel ei jää muud üle. Turundus saab ettevõtte arengus suurema rolli ning äriarendust hakatakse tegema väärtuspõhiselt. Seetõttu tahab ka TULI kõnetada rohkem ettevõtete juhte ja selgitada, kuidas ehitada tugevaid brände. 

Kas iga bränd peaks võtma ühiskonna ees vastutuse ja andma midagi tagasi? 

Kui su tootel pole konkurente ja kõik vajavad su toodet, siis ei pea sa brändi eristumisega nii palju tegelema ja see pole ilmtingimata vajalik. Aga kui sa tegutsed konkurentsitihedas sektoris, kus pead leidma viise, kuidas oma kommunikatsioonis eristuda, siis jah. 

Too palun mõni hea kodumaine näide. 

(Mõtleb pikalt...) Ei tule meelde. Meenub aga üks rahvusvaheline näide, Dieseli Facebooki postitus, kus nad rõõmustasid 14 000 fänni kaotamise üle, kuna need fännid ei toetanud #loveislove kampaaniat. 


Mul ka ei tule ühtki siinset näidet meelde. Miks meil neid ei ole?
 

Eestis kardame oma niigi väikest sihtrühma lõhestada, teist tarbijagruppi pahandada. Kõik soovivad kõigile meeldida ja siis minnaksegi keskteed pidi. Aga sellega on nagu muusika tegemisega – sa ei saa meeldida kõikide žanrite armastajatele. 

Mida turundajatel startupperitelt õppida on? 

Turundajatel startupperitelt: pivotimist – kui miski ei tööta nii nagu soovid, siis õpi, kuidas olemasolevat kampaaniat käigu pealt paremaks muuta. 

Startupperitel turundajatelt: kõrgema eesmärgi kommunikeerimist ja mis kasu lõppkliendid sellest saavad. 

Kuidas startupid tekivad? 

Tavalised sünnivad startupid nii, et keegi tuleb ideele, kuidas mingi tehnoloogia abil inimeste elu lihtsamaks ja maailma paremaks muuta. Kui sellesse ideesse hakkavad uskuma ka investorid, saavad startupperid raha, et idee ellu viia. Kui idee hakkab meeldima mõnele suurkorporatsioonile, ostavad nad ettevõtte ära ja startupperid saavad rikkaks. Või siis jäävad startupi asutajad oma edukat ettevõtet juhtima ning vallutavad maailma. Ma soovitan minna „Ükssarvikut“ vaatama, filmi autor ja lavastaja, edukas tehnoloogia-ettevõtja Rain Rannu saab asjast väga hästi aru. 

Millega sa töö kõrvalt vabal ajal tegeled või tegelenud oled? 

10 aastat tegelesin ratsutamisega, käisin isegi võistlustel. Nüüd olen jõudnud sinnamaale, et mulle meeldib lihtsalt looduses ratsutada, et hobusel ka lõbus oleks. Mulle ei ole enam oluline võistlustelt saadav tunnustus. Eks ma olen siiani maalaps ja akusid laen looduses ja maal olles.  

Milline tunnustus sulle nüüd korda läheb? 

Mitte niivõrd väline, kui just see, et ma ise endaga rahul oleks: näe, keegi ei uskunud, aga ära tegin! 

Kas TULI rahuldab su ambitsioone? 

Jah, see on minu jaoks loogiline koht, kus praegu tegutseda. Meil on 55 liiget ja ma tunnen, et saan neid aidata. Ma pole kunagi varem saanud olla sellisel kujul valdkonna eesotsas ja seda arendada. See on väga hea tunne. 

Intervjueeris: Silja Oja, TULI

Liitu uudiskirjaga