Kõik uudised

Nordic Business Forum 2019: soodusta oma töötajate mõtlemist, mitte ainult tegutsemist

Kokkuvõte Põhjamaade suurimast ärifoorumist, mis toimus 9.–10. oktoobril Helsingis ning kus seekord osales ligi 1000 tippjuhti ja keskastme juhti ka Eestist. Kokku oli saalis 7600 inimest 55 eri riigist.
THE FUTURE OF LEADERSHIP IS COURAGE ehk et tuleviku juht on julge ja vapper, aga vaprusega kaasneb haavatavus, rääkis Houstoni Ülikooli professor, mitmete juhtimisalaste bestsellerite autor ja TEDx superstaar Brené Brown.

Sa ei ole vapper, kandes raudrüüd ehk kaitsekihti, muutes end emotsionaalselt kättesaamatuks. Perfektsionism, künism, minul-on-alati-õigus - need on kõik kaitserüüd, mille kandja kardab kriitikat ehk teiste arvamust. Vaprus tähendab hirmude ületamist ja sellega kaasnevat ebamugavust, haavatavust.

Kui sa arvad, et tegutsed julgelt, aga ei tunne end ebamugavalt, siis oled ilmselt ikkagi mugavustsoonis ja teed midagi turvalist, mis ei eelda vaprust.



CLEAR IS KIND. Julge juht ei vaiki ebamugavaid teemasid maha ega räägi rasketel teemadel ümmargust juttu. Kui sa pead ütlema “ei”, siis tee seda ausa põhjendusega.

Mitmekesisus ja kaasatus, erinevad rassid ja kultuurid, sugudevaheline võrdsus, erinevad seksuaalsed orientatsioonid - kui sa ei tunne end juhina neis teemades pädevana ega suuda vestelda, oled 5 aasta pärast mängust väljas.

Ettevõtte väärtused ei tohi olla lihtsalt kõlavad loosungid. Pole mõtet panna paberile kirja sõnu nagu ausus, julgus, kirglikkus ja pühendumine, kui sa ei õpeta oma töötajatele, kuidas nende väärtustega kooskõlas käituda. Või nagu Brown ütles - ära kleebi seinale kassipilte, vaid anna selgeid juhiseid.

Ära usalda inimesi, kes sulle ettevõttesisest klatši edasi kannavad. Usalda neid, kes küsivad abi - need on julged inimesed (julgevad tunnistada, et vajavad abi).

Julgus on õpitav. Ning õpetatav.


IF YOU CONFUSE, YOU’LL LOSE. Kuidas rääkida oma ettevõtte lugu? Kui sa seda teha ei oska, ära parem räägi, sest muidu kahjustad oma äri, ütles StoryBrandi tegevjuht Donald Miller.

Kõige tähtsam on kasutada õigeid sõnu õiges järjekorras ja olla oma sõnumis võimalikult selge, sest muidu inimese aju, mis üritab iga hinnaga energiat säästa, ignoreerib sind.

Mõtle, mis vahet on müral ja muusikal? Inimese aju unustab müra, ei pööra sellele tähelepanu, küll aga mäletab ta muusikat, suutes head viisijuppi hiljem ka iseseisvalt ümiseda. Muusikal on omad reeglid ja nii on ka heade lugudega. Kommunikatsioonireeglid on kehtinud 25 000 aastat. Ära riku neid, ära tooda müra!

Inimesed ei osta mitte kõige paremat toodet, vaid kõige selgema sõnumi/lubadusega toodet. Kes ei mäletaks, mida Trump lubas? Täpselt nii: Let’s make America great again!

See kehtib nii äris, poliitikas kui isiklikus suhtluses - heal lool on karakter ehk kangelane, kellel on mingi soov või probleem. Ta kohtab teejuhti, kes annab talle nõu, kuidas õigesti tegutseda, et edu saavutada. (Muuseas, ettevõte ei ole siin loos kangelane, vaid teejuht.)

Inimaju armastab selgust. Räägi oma teenusest järgneva valemi abil:
  • Kirjelda kangelase ehk potentsiaalse kliendi probleemi (üks probleem! mitte mitu);
  • Teejuht ehk sinu ettevõte - kuidas sa seda probleemi lahendada soovitad;
  • Näita üles empaatiat, tunneta oma sihtrühma - sa saad aru, et sellise probleemi käes kannatada on ebaõiglane. Keskendu kangelase heaolule, mitte oma raha teenimisele. Veena, et sa suudad aidata;
  • Kutsu kangelane tegudele! Mitte nupuga “learn more” või “get started”... mõtle, kuidas sa tutvuks sind huvitava inimesega peol. Sa ei ütle ju: “Uuri edasi!”;
  • Kirjelda, mis juhtub, kui kangelane su nõu kuulda võtab, kuidas ta ennast siis tunneb.

Maailmakuulus leiutaja, Apple’i kaasasutaja Steve Wozniak tuli NBF-i lavale ilutulestiku ja aplausi saatel. “Nii mõnedki maailma muutvad leiutised sünnivad leiutaja isiklikust vajadusest,” rääkis Wozniak, kes lõi 1977. aastal Apple II, sest ta lihtsalt nii väga tahtis omale personaalarvutit. Mitte kuulsust ega raha. “Tee seda, mida on vaja, mitte ära aja taga raha,” soovitas Wozniak.


DECRAP YOUR WORK. Konsultatsioonifirma Whitespace tegevjuht Juliet Funt soovitas ettevõtete juhtidel soodustada oma töötajate mõtlemist, mitte ainult tegutsemist. Mõtlemiseks on aga vaja võtta pause hullumeelsest igapäevasest kiirustamisest. Inimesed upuvad info ja ülesannete alla, aga ebajumala nimega Kiire kummardamise hinnaks on läbipõlemine.

Kui sa ehitad oma firmat piltikult ladudes telliseid, aga unustad nende vahele mörti panna, on tulemuseks ebastabiilsus.

Tegutsemise vahele on vaja pause, sest need on nagu hapnik loovusele. Funt nimetas neid pause white space’iks, vaakumiks, kus meel on mänguline ja vaba (mitte ajada segi meditatsiooni ega mindfulnessiga, sest neil tegevustel on reeglid).

Küsi oma töötajatelt:
  • Mitu % nende tööst tundub neile tobe?
  • Kui tihti nad töötavad õhtul kodus, kui lapsed on magama pandud, nädalavahetustel ja puhkuse ajal?
  • Kui palju on neil aega päeva jooksul loovalt mõelda?
Veel nõuandeid:
  • Vabane tööl kõigest ebavajalikust ja ülearusest;
  • Ütle “ei” kõigele mõttetule (ebavajalikud koosolekud ja aruanded);
  • Ära pane reedesele päevale koosolekuid ega kohtumisi.
Ja veel üks (kõige tähtsam) nõuanne:
  • Too white space ka oma isiklikku ellu. Ära lase oma elul sinust mööda libiseda, tehes samal ajal midagi muud. Lapsed ei jää alatiseks lasteks ja elukaaslane ei ela igavesti - veeda nendega aega koos.

Ettevõtja Anssi Rantanen, kes pääses tänavu NBF-i lavale, kuna oli võitnud NBF-i esinejakonkursi (ja teenis oma etteaste eest 30 000 eurot!), uurib maailma kõige kiiremini kasvavaid ettevõtteid. Tema hinnangul iseloomustab neid ettevõtteid üks asi - tahe ja suutlikkus kiiresti katsetada.

Mõttekoht: mitu eksperimenti sina oma äris teed - aastas, kuus, nädalas, päevas?

Anssi viis laval läbi muljetavaldava eksperimendi - ta lõi vähem kui 5 minutiga looka.com abil brändi, launchaco.com abil veebilehe ja app.collect.chat abil juturoboti.

Teine asi, mis kiiresti kasvavaid ettevõtteid iseloomustab, on töötajate psühholoogiline turvatunne ehk heaolu.

Mõttekoht: kas pealekasvaval põlvkonnal, tulevastel ettevõtjatel on koolis psühholoogiliselt turvaline olla? Kõik algab ju sealt.

Kuidas luua psühholoogiliselt turvalist keskkonda:
  • TUNNUSTA panustamist
  • Küsi AUSAT tagasisidet
  • TUNNISTA oma vigu

30 aastat London Business Schoolis professorina töötanud Costas Markides rääkis toetavast (sustaining) ja lõhkuvast ehk turgu raputavast (disruptive) innovatsioonist.

Näide esimesest, mis on suhteliselt riskivaba. Toode: kohv. Mis sa arvad, kumb pakkumine töötab paremini: kas selline, kus juues 8 tassi kohvi (ja kogudes iga tassi eest templeid kupongile) on 9. tass tasuta? Või selline, kus juues 10 tassi kohvi on 11. tass tasuta (aga kupongile on kohvikupidaja poolt boonusena juba 2 templit pandud)? Tasuta kohvi saamiseks ostetavate jookide kogus on sama ehk 8. Õige vastus on, et teine pakkumine töötab märksa paremini (müügi kasv 34,4% võrreldes esimese pakkumise tulemusel genereeritava 17,3%-ga). Miks? Psühhoogia! Inimesed parema meelega jätkavad millegagi (templite kogumisega) kui alustavad midagi (templite kogumist).

Turgu raputava innovatsiooniga saad tutvuda allolevat videot vaadates. Muuseas, Unilever ostis DollarShaveClubi paar aastat tagasi 1 miljardi $ eest ära. Mōttekoht: võib-olla ei peaks maja sees kartma innovatsiooni, mis pakub konkurentsi su olemasolevale tootele või teenusele või lausa kannibaliseerib selle? Võib-olla osutub see edukamaks kui olemasolev?


Total makeover ehk näide innovatsioonist - kuidas Fujifilmist sai kosmeetikafirma Astalift, samal ajal kui Kodak läks pankrotti.


2009. aastal 1. korda toimunud Nordic Business Forumil osales 80 inimest (suurem osa neist tudengitest korraldajate Hans-Peter Siefeni ja Jyri Lindéni sugulased ja sõbrad), pilet maksis 10 eurot. Rahvusvaheliseks muutus üritus 2011. aastal.

2019. aastal oli saalis 7600 inimest 55 riigist, hinnanguliselt 20 000 vaatas sündmust online’is. Kohapeal lõid vabatahtlikena kaasa 280 tudengit Haaga-Helia ametikõrgkoolist. Konverentsi korraldajad loodavad, et 2021. aastaks saab Nordic Business Forumist maailma mõjukaim ärifoorum.

Vaata ka: www.nbforum.com/nbf2019
Sotsiaalmeediast leiab tänavuse NBF-i märkmeid hashtagi #NBForum2019 abil.

Kokkuvõtte tegi: Silja Oja, TULI
Pildistas: Pasi Salminen
Joonistas: Linda Saukko-Rauta

Liitu uudiskirjaga