Kõik uudised

Suurimad reklaamijad 2018 olid Coop, Selver, Maxima ja Rimi

Eesti suurimad reklaamiostjad olid eelmisel aastal jaekaubandusketid Coop, Selver, Maxima ja Rimi.
Eelmisel aastal kasvas Eestis kõige kiiremini raadio- ja digitaalse välireklaami maht, paberil ajalehed suutsid oma osa hoida ning ka ajakirjade reklaamimahtude kahanemine on peatumas. Meediareklaam Eesti internetikeskkondades tammub aga paigal.

Eesti suurimad reklaamiostjad olid eelmisel aastal jaekaubandusketid Coop, Selver, Maxima ja Rimi. „Jaekaubanduse osa meediareklaamiturust on kümnendik ja kaubandus veab terve turu kasvu,“ lausus Kantar Emori Balti regiooni juht Margo Veskimägi. „Hobby Hall (Hansapost) ja Jysk suurendasid oma reklaamipanuseid rohkem kui poole võrra. Samas on mitmed globaalsed tootjad nagu näiteks Reckitt Benckiser, Procter&Gamble ja Ferrero langenud kunagisest tipust esikümne lõppu.“ Jaekaubandusele järgnesid eelmisel aastal reklaamimahtudelt automüüjad, kolmandaks kerkisid aga ehitusmaterjalide kaupmehed, millele järgnesid finantsasutused ja -teenused.

Raadiojaamade reklaamimahtude kasv viimastel aastatel on omaette fenomen – 2017. aastal teenisid nad võrreldes aasta varasemaga 11,6 protsenti rohkem raha ja mullu võrreldes tunamullusega 9,1 protsenti enam. See tähendab, et vana hea raadio teenis 11,36 miljonit eurot ja kergitas oma turuosa teiste kodumaiste reklaamikanalite hulgas 11 protsendile.

Veskimägi sõnul on kodumaine meediareklaamiturg tervikuna kasvanud globaalse meedia jätkuva surve kiuste. „Eesti meedia internetireklaami kasvu peatumine viitab tugevale väliskonkurentsile,“ märkis ta. „Raadioreklaami kasvu toetabki suuresti asjaolu, et Eesti elanikud kuulavad valdavalt meie enda raadiojaamu ja raadioturg on välismaise konkurentsi suhtes endiselt üsna immuunne. Küllap lähtuvad sellest ka reklaamiostjad, pealegi on raadioreklaamiturg oma kolme suurema tegijaga üsna hoomatav, samal ajal kui internet on enam killustunud.“

Eesti meediareklaamituru kogumaht koos otsepostitustega oli eelmisel aastal üle 104 miljoni euro ja see kasvas 3,1 protsenti. 25 protsenti pistis enda kaukasse televisioon, 19 protsenti meediareklaam internetis, 16 protsenti ajalehed ja ka välireklaam. Klassikalise välireklaami maht seejuures pigem kahanes, sellal kui videotabloodel reklaam tegi ühe aastaga ligi 40-protsendilise kasvu. Välireklaami kasvu veab digitaalsete ekraanide lisandumine nii tänavatele kui ka kaubanduskeskustesse.

Kui ajakirjade reklaamimaht vähenes 2017. aastal tervelt 16 protsenti, siis eelmise aasta langus oli 3,3 protsenti. Ajalehed on suutnud hoolimata kahanevast tiraažist oma osa hoida – vähenemine piirdus 2017. aastal 0,5 protsendiga ja eelmisel 0,4 protsendiga. „Veel 2016. aastal kukuti võrreldes aasta varasemaga kuus protsenti,“ lisas Veskimägi.

Lätis kasvas meediareklaamiturg mullu kaks korda kiiremini kui Eestis, ent siinne turg oli endiselt üle 19 miljoni euro võrra suurem. Kõiki kolme Balti riiki ühendab välimeedia ja raadio reklaamimahtude kõige kiirem kasv. „Meil tehakse suhtarvuna elaniku kohta reklaami tublisti rohkem kui lõunanaabrite juures,“ märkis Veskimägi.

Loe lisa: Kantar Emor

Silja Oja, Turundajate Liit
Liitu uudiskirjaga